Arhitektuursed ja ruumiplaneeringulised lahendused

Projekteerimisdokumentatsioon näeb ette uue automaatkatlamaja ehituse demonteeritava vana katlamaja piirkonda. Samuti eemaldatakse olemasolev eraldiseisev korsten ja ehitatakse uus korsten. Projekteeritud katlamajahoone on ühekorruseline, planeeringult kompleksne, U-kujuline, ebakorrapärase kujuga. Katlamaja hoonega piirnevad 1. ja 5. teljega elamud. Katlamaja hoones on katlaruum ja diiselgeneraatori ruum. Hoone maksimaalsed mõõtmed koordinatsioonitelgedes on 21,01x17,54 m Katlaruumi hoone maksimaalne kõrgus maapinnast katuseharjani on 6,87 m, gaasikanalite suudme tipuni – 28,65 m. Välisseinad on viimistletud dekoratiivpaneelidega Kraspan Color Minerit. Hoone siseviimistlus vastavalt funktsionaalsele otstarbele. Katus on viil, mitmekorruseline, osaliselt viilkatusega, rullkattega. Katuse äravool on väline ja korraldamata. Hoonesse sisenemiseks on ette nähtud soojustatud metalluksed. Aknad on ühekordsete klaaspakettidega klaasplast. Tehnoloogiline protsess välistab vajaduse hoolduspersonali kohaloleku järele.

 Konstruktiivsed ja ruumiplaneerivad lahendused

Vastavalt tehnilistele uuringutele on olemasolev hoone ehitatud 60. sajandi 1,8. aastatel segakonstruktsiooniprojekti järgi. Projekt näeb ette maapealsete katlamajade konstruktsioonide demonteerimist vastavalt sihtprogrammile. Olemasoleva katlamaja vundamendid on killustikmüüritisest lintvundamendid. Vundamendi sügavus 2,10÷690 m, aluse laius 1140÷380 mm. Vundamentide põhjas lebavad keskmise tihedusega mudaliivad. Vundamentide tehniline seisukord on piiratud kasutuskõlblikkusega. Hoone projekteeriti segakonstruktsiooni skeemi järgi. Väliskandvad tellisseinad paksusega 1mm, telliskivi mark KORPO 100NF/2.0/50/530/GOST 2007-600 olemasolevate hoonete küljel poorbetoonist mark D3.5, B3024. Projekt näeb ette välisseinte soojustamise Kraspan ventileeritava fassaadisüsteemiga (TS 10-100). Vaheseinad 25 mm paksustest sandwich-paneelidest. Sambad on metallist, valmistatud 1K157 I-taladest. Veergude vahe on muutuv. Katteks on profiilplekist SKN-20 pehme katus I-taladest 1Ш40÷1Ш250 metalltaladel. Hoone jäikuse ja stabiilsuse tagab piki- ja põikseinte ühistöö, vertikaal- ja horisontaalühendused. Katlaruumi vundamendiks on lint, olemasolev ja uus raudbetoon, millele on paigaldatud monoliitne raudbetoonplaat paksusega 25mm, betoon B4, W150, F600. Projekt näeb ette korstna olemasoleva telliskivialuse tugevdamise, paigaldades nurkadest valmistatud metallklambri. Sokli ülemisse ossa on paigaldatud monoliitne raudbetoonkork paksusega 25mm, millele paigaldatakse uus korsten. Betoonpea B4, W150, F219. Vundamendile on jäigalt kinnitatud kolme lõõriga väljatõmbetorn. Torni stabiilsuse tagavad köied. Väljalasketorni metallkonstruktsioonid on projekteeritud riiulitest (toru läbimõõduga 6x89), mida ühendab 4x255 torust valmistatud võre. Teras 0.00. Suhteline kõrgus 7,33 vastab absoluutkõrgusele +110 m Vastavalt insener-geoloogiliste uuringute aruandele on vundamendi aluseks keskmise tihedusega aleuriitliiv, mis on küllastunud veega E = 2 kg/cm26, φ = 2, s = 1,0 kPa . Põhjavee maksimaalne tase on 2 m sügavusel Põhjavesi on normaalse läbilaskvusega betooni suhtes mitteagressiivne. Maa-aluste konstruktsioonide betooni kaitsmiseks kaitstakse betooni pinda 3,1-kordse bituumeniga katmisega. Hoone eeldatav keskmine vajuvus ei ületa 6 mm. Vastavalt tehnilistele järeldustele kuuluvad riskitsooni: ühekorruseline hoone (trafoalajaam), 4-korruseline elamu, 4-korruseline elamu, 5-korruseline elamu, 6-5-korruseline elamu , 6- 4-korruseline elamu, 3-kordne elamu, 4-korruseline ühiskondlik hoone, 5-7-korruseline elamu, 21,6-1-korruseline elamu, garaaž ~XNUMX meetri kaugusel projekteeritud katlamajast. Ümbritsevate hoonete eeldatav täiendav settimine on väiksem kui lubatud piirväärtused. Kõik hooned kuuluvad teise tehnilise seisukorra kategooriasse, välja arvatud garaaž (tehnilise seisukorra XNUMX. kategooria).

 Inseneriseadmed, inseneri tugivõrgud, inseneritegevused

Hoonete soojusega varustamiseks projekteeriti olemasoleva üheteistkümne Tula-3 katlaga katlamaja kohale automaatne, gaasi-, juurdeehitusega gaasikatlamaja. Plahvatus- ja tuleohu astme järgi kuulub katlaruum kategooriasse “G”. Katlamaja installeeritud võimsus on 9,524 MW. Fassaadiklaasid on ette nähtud kergesti eemaldatavate konstruktsioonidena arvestusega 0,03 m2 1 m3 katlaruumi mahu kohta. Soojustarbijad kuuluvad soojusvarustuskindluse poolest teise kategooriasse. Katlaruumi on paigaldatud neli soojaveeboilerit: kaks Termotechnik TT100-3000 marki küttevõimsusega 3000 kW kumbki Oilon GKP-280M põletitega; üks mark Termotechnik TT100-3500 küttevõimsusega 3500 kW Oilon GKP-400M-1 põletitega ja üks mark Logamax U032 küttevõimsusega 24 kW suviseks sooja vee valmistamiseks. Katlamaja hinnanguline küttevõimsus, arvestades kadusid võrkudes ja katlamaja enda vajadusi, on 8,667 MW, sh: kütteks – 7,5909 MW; sooja veevarustuse keskmine – 0,05 MW; tulevaseks liitumiseks – 0,32564 MW; kadude eest soojusvõrkudes – 0,558 MW; katlamaja omavajadus - 0,143 MW. Peamine kütuseliik on maagaas QpН = 33520 kJ/m3 (8000 kcal/m3). Jahutusvedeliku küttesüsteemidesse transportimiseks mõeldud küttevõrkude ühendusskeem on iseseisev läbi soojusvahetite, GDOU lasteaia nr 23 soojaveevarustussüsteemile iseseisev, läbi mahtuvuslike küttekehade. Sõltuvalt välisõhu temperatuurist on ette nähtud jahutusvedeliku temperatuuri reguleerimine. Katla töö reguleerimine ja jahutusvedeliku vajalike parameetrite hooldus on tagatud katlaruumi automaatikaga. Katlaruum töötab automaatselt, ilma hoolduspersonali pideva kohalolekuta. Kateldest väljuva vee maksimaalne temperatuur on 115°C. Katlaruumist väljapääsu juures on jahutusvedelikuks vesi, mille temperatuur on 95°C. Katla ahelas oleva vee temperatuuripaisumise kompenseerimiseks on ette nähtud paisupaagid mahuga V = 1500 l; V=1000 l; V=200 l, ja V=12 l – meigil. Katlaruumi on paigaldatud abiseadmed: individuaalsed katlakontuuripumbad IL100/250; võrguahela pumbad IL150/335; võimenduspumbad - MVI 404; plaatsoojusvahetid M15 BFG - 2 tk, võimsus 5780 kW igaüks; STV süsteemi mahtuvuslikud küttekehad Reflex 400 l SB 400 – 2 tk.; keemiline veepuhastusseade reaktiivi Advantage K350 ja Veokrosol-süsiniku doseerimissüsteemiga. Soojusenergia tarbimise arvestamiseks on ette nähtud elektromagnetilistel voolumõõturitel põhineva soojusenergia tarbimise mõõtesõlme paigaldamine. Põlemissaaduste eemaldamiseks projekteeriti üksikud metallist lõõrikanalid ja korstnad, mille kõrgus katlaruumi põrandast on 28,5 m, Thermotechnik TT500 katelde läbimõõt 100 mm ja katla Logamax läbimõõt 60 mm. Heitgaaside temperatuur on 190°C. Projektdokumentatsioon näeb ette soojustorustike, gaasikanalite ja seadmete soojusisolatsiooni. Varukütust ei pakuta. Katlaruumi gaasivarustus on tagatud vastavalt tehnilistele kirjeldustele. Liitumiskohaks on kesksurve terasgaasitorustik läbimõõduga 133 mm, mis on veetud suletud katlaruumini. Katlaruumi gaasivarustuseks on plaanis rajada maa-alune terasest kesksurvega gaasitoru läbimõõduga 133 mm ja 159 mm ning polüetüleenist PE80 GAZ SDR11 läbimõõduga 160 mm kuni väljapääsuni maapinnast. katlaruumi fassaad, katlamaja hoone fassaadile paigaldatava 159 mm läbimõõduga maapealse kesksurvegaasitorustiku rajamine, 273 mm läbimõõduga madalrõhu terasest gaasitorustiku üleviimine ShRP-st katlaruumi sisenemiseni. Gaasi rõhk ühenduspunktis on 0,11 MPa. Gaasi rõhk katlaruumi sissepääsu juures on 4,85 kPa. Paigaldamiseks valiti elektriliselt keevitatud sirge õmblusega terastorud vastavalt standarditele GOST 10704-91, V-10 GOST 10705-80*. Gaasi koguse kaubanduslikuks arvestuseks on paigaldatud SG16MT-1600-R-3 tüüpi gaasiarvesti. Maksimaalne gaasikulu – 1168,5 m3/h. Gaasitorustiku katlaruumi sissepääsu juures paigaldatakse järjestikku: termiline sulgeventiil KTZ200-1,6; gaasifiltrite seeria FN10-1; elektromagnetklappide seeria EVPS13 108. Katlapaigaldise toitekindluse suurendamiseks on kavas paigaldada eraldi ruumi diiselgeneraator “SDMO J165 Nexys Silent”. Tarbijate soojusega varustamiseks projekteeriti soojusvõrgud katlajaama hoonest. Parameetrid liitumispunktis: P1=45,0 m vett. Art., P2=30,0 m vett. st, P3=35,0 m vett. st, P4=29,0 m vett. st T1 = 95 ° C, T2 = 70 ° C, T3 = 65 ° C. Ühenduspunktiks on katlaruumi kollektor. Soojusvõrgu torustike paigaldamine - maa-alune, 4-toruline, kanalites ja juhtudel hoonetele lähenemisel ja torustike pöördenurkade all ning maapealne piki ehitiste tehnilist maa-alust. Torujuhtmete paigaldamiseks valiti GOST 10704-91 järgi terastorustikud, mis on isoleeritud PPU-345-ga maa-aluseks paigaldamiseks ja isoleeritud mineraalvillasilindritega, mis on lamineeritud alumiiniumfooliumiga, et paigaldada tehnilisse maa-alusesse. Torujuhtme läbimõõduga 110 mm või alla selle valiti maa-aluseks paigaldamiseks PPU isolatsiooniga torujuhtmed Isoproflex A. Sooja veetorustike paigaldamiseks läbi tehnilise maa-aluse valiti korrosioonikindlast terasest torustikud ja Ekoplastik polüpropüleentorud. Soojuspikenemiste kompenseerimine on tagatud tänu soojusvõrgu torustike ja lõõtsakompensaatorite pöördenurkadele. Termikambrite paigaldamine on ette nähtud kohtadesse, kus torujuhtmed hargnevad maa-aluseks paigaldamiseks. Veevarustus ja drenaaž - vastavalt liitumistingimustele. Käitise tarbijate veevarustus (veevarustus) toimub kahe 110 mm läbimõõduga veevarustuse sisendi kaudu ühisveevärgist läbimõõduga 169 mm. Veevarustuse sisselaskeavade paigaldamiseks valiti polüetüleentorud vastavalt standardile GOST 18599-2001 ja roostevaba teras (võrkude transiit läbi elamu keldri). Projekteeritud sisenditesse on planeeritud paigaldada veemõõdusõlmed vastavalt joonistele TsIRV 02A.00.00.00 albumilehed 192, 193 ilma tulereservliinita. Garanteeritud rõhk liitumispunktis on 28 meetrit veesammast. Külma vee tarbimine – 25,42 m³/ööpäevas, sh: soojusvõrkude laadimisel – 22,08 m³/ööpäevas; filtri regenereerimiseks – 1,65 m³/ööpäevas (üks kord 1 päeva jooksul); sooja vee tagamine – 2 m³/ööpäevas; märgpuhastus – 1,60 m³/päev. Perioodilised vajadused: soojusvõrkude täitmiseks – 0,09 m³/ööpäevas (kord aastas); katlasüsteemi täitmiseks - 122,86 m³/ööpäevas (üks kord aastas). Objektile on projekteeritud eraldi veevarustussüsteem. Vajalik rõhk tehnoloogilisteks vajadusteks (võimenduspumpade jaoks) on 1 meetrit veesammast. Veevarustussüsteem on ummikkonstruktsioon, kaks sisendit on ühendatud. Protsessi veevarustussüsteemi paigaldamiseks (kuni rõhutõstepumpadeni) valiti Aisi 14,00 järgi roostevabast terasest torud. Tulekustutusveevarustussüsteemi paigaldamiseks valiti tsingitud terasest vee- ja gaasitorud vastavalt standardile GOST 3262-75. Veekulu sisetulekahju kustutamiseks on 2 x 2,6 l/s. Tuletõrjehüdrantide arv läbimõõduga 50 mm - 2 tk. Nõutav rõhk sisemise tulekustutussüsteemi jaoks on 21,14 meetrit veesammast. Väline tulekustutus on ette nähtud olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest nr 81a, nr 172a ühisveevärgil läbimõõduga 169 mm. Veekulu välistule kustutamiseks on 10 l/s. Olmereovee ärajuhtimine mahus 0,09 m³/ööpäevas, filtri regenereerimise protsessireovesi mahus 1,65 m³/ööpäevas (üks kord 1 päeva jooksul), katlakontuuri drenaažist mahus 2 m³/ööpäevas (üks kord aastas) üks väljalaskeava on ette nähtud projekteeritud tehnovõrku ühendusega kaevuga nr 14 ja hoovi sulamist kommunaalkanalisatsioonivõrku läbimõõduga 1 mm. Katlaruumist väljalaske juurde on paigaldatud jahutuskaev ja siibriga kaev. Sademevee ärajuhtimine katuselt ja seda ümbritsevalt alalt vooluhulgaga 5,3 l/s on ette nähtud hoovi 115 mm läbimõõduga sulamist munitsipaalkanalisatsioonivõrgus olemasolevas sadeveekaevus nr 250. Kanalisatsioonivõrgu paigaldamiseks valiti polüetüleentorud vastavalt standardile GOST 18599-2001 läbimõõduga 160 mm. Käitisele on projekteeritud tööstuslik kanalisatsioon.  Tööstusliku kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks valiti malmist kanalisatsioonitorud vastavalt standardile GOST 6942-98. Katlaruumi elektrivarustus on tagatud vastavalt tehnilistele kirjeldustele. Ühendamiseks lubatud võimsus on III töökindluskategooria järgi 128,7 kW. Toiteallikas – PS-542. Liitumispunktiks võrguga on uue trafoalajaama (BKTP) RU-0,38 kV, mis ehitatakse trafoalajaama-66 ja alajaama-67 asemele. Katlaruumi elektrivastuvõtjate toiteallika nõutav kategooria on II. Teise toiteallikana on vastavalt tehnilistele kirjeldustele ette nähtud statsionaarne diiselgeneraatori komplekt SDMO-J165K Nexys Silent (150 kVA). Automaatjuhtimis- ja dispetšersüsteemi üleliigne toide saadakse sõltumatust allikast - UPS-ist (aku - 1,5 kVA). Prognoositav aeg katlamaja tarbijate soojusvarustuse taastamiseks pärast PS-542 toiteallika riket ei ületa 5 minutit. Katlaruumi projektkoormus on 95,35 kW. Uue trafoalajaama (BKTP) ühendamiseks RU-0,38 kV-ga on ette nähtud kaubamärgi APvBBShP-1 kV kaabli paigaldamine; ristlõikega 4x150 mm2 katlaruumi ASU-st (peakilbist). Kaabli ristlõiget kontrolliti pikaajalise lubatud koormuse, pingekadude ja kahjustatud lõigu lahtiühendamise seisundi suhtes ühefaasilise lühisvooluga. Katlamaja elektrienergia tarbijad on: protsessiseadmete elektrivastuvõtjad, võrgu- ja tsirkulatsioonipumbad, soojaveeboilerid, mõõteriistad, ventilatsioonisüsteemide elektrimootorid, töö- ja avariivalgustus; tule- ja valvesignalisatsiooniseadmed; side- ja saatmisvahendid. Elektri jaotamiseks ja elektrivõrkude kaitseks peajaotuskilp ASU-0,4 kV (MSB), mis on varustatud elementidega f. "ABB", automaatse sisendvarundusseadmega (AVR). Tarbitud elektrienergia arvestuseks on ASU ja D-G sisendites elektroonilised arvestid “Mercury 230”. Tootmisruumide valgustamiseks valiti luminofoorlampidega tööstusvalgustid. Piirkonna valgustamiseks on paigaldatud NBU50 tüüpi lambid metallhalogeniidlampidega, mis on paigaldatud katlamaja hoone fassaadile. Jaotus- ja grupi elektrivõrkude paigaldamiseks on kaasas VVGng(A)-LS kaubamärgiga kaablid. Valvesüsteem on TN-CS tüüpi katlaruumi sissepääsu juures oleva seadmega nulljuhtme ja peamise potentsiaaliühtlussüsteemi maandamiseks. Elektriseadmete kaitsemaandus toimub peakilbi sõltumatu juhtme abil koos toitejuhtmetega. Potentsiaalide tasandamise süsteem tagatakse juhtivate osade kombineerimisega peamise maandussiinil (GZB): peakilbi siini (PE), hoone kommunikatsioonide terastorud, ehituskonstruktsioonide metallosad, piksekaitse. Pealülitiks võeti PE ASU-0,4 kV siini. Maanduselektroodina kasutatakse looduslikke maandusjuhte (korstnate, katlaruumide raudbetoonvundament) ja kunstlikku maandusjuhet, mis on ühendatud üheks seadmeks. Sidekanali korraldamiseks automatiseerimissignaalide edastamiseks on vastavalt lepingule ette nähtud PRPPM 2x0,8 kaubamärgi kaabli paigaldamine. Ühenduskoht: kast nr 2b (РШ-764-29, tk 25). Valve- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele on ette nähtud Orion integreeritud valvesüsteemi seadmete paigaldus. Juhtseadmetena on ette nähtud järgmised paigaldised: seire- ja juhtpaneel “S2000M”, kontroller raadiodetektorite ühendamiseks “S2000-Adem”, juhtimis- ja käivitusplokk BKP “S2000-KPB”, automaatsete tulekustutusvahendite juht- ja vastuvõtuseade PPKUASPT “S2000-ASPT” , juhtpaneel “S2000-4”, signaali- ja käivitusplokk “S2000-SP1 isp.01”. Signaalide edastamiseks seirejaamale on paigaldatud seade ARKAN. Katlaruumi töö automatiseerimiseks on plaanis paigaldada MZTA toodetud Kontar programmeeritavatel loogikakontrolleritel ja Termokoni toodetud anduritel põhinevad juhtpaneelid. Katlaruumi töö juhtimiseks on plaanis paigaldada Beckhoffi poolt toodetud CX1010 kontroller ning edastada infot ADSL sidekanali kaudu keskjuhtimiskeskusesse. Varukommunikatsioonikanaliks on valitud GSM-modem. Juhtimiskeskusesse edastatakse järgmine teave: avariisignaalid katlaruumi tehnoloogilises osas, signaal sulgeventiili asendi kohta katlaruumi sissepääsu juures, gaasi saastumise signaalid katlaruumis, tulekahjusignalisatsioon signaalid katlaruumis, katlaruumi tööparameetrid Katlaruumi ja diiselgeneraatoriruumi küttesüsteemis jahutusvedelik – 45% propüleenglükooli lahus temperatuuril 95-70°C. Katlaruumi küte on kavandatud hoidma temperatuuri, mis ei ole madalam kui +5°C ning see saavutatakse protsessiseadmete ja torustike soojussisendi ning õhusoojendite kasutamisega. Diiselgeneraatori ruumi kütmiseks on paigaldatud termostaadiga paneelradiaator.