Konstruktiivsed ja ruumiplaneerivad lahendused

Moodulkatlamaja on projekteeritud lihtsalt kokkupandavatest metallkonstruktsioonidest, mis on kaetud sandwich-paneelidega (2-korruseline konstruktsioon 4-st blokeerivast moodulist). Metallkonstruktsioonid projekteeritakse kinnisest painutatud profiilist 80x4 jne (painutatud profiilist 60x5 toestus) vastavalt standardile GOST 8639-82. Talad on valmistatud I-taladest 20B1 vastavalt standardile STO ASChM 20-93. Välisseinad on hingedega sandwich-paneelid paksusega 100 mm. Kate on valmistatud 100 mm paksustest sandwich-paneelidest üle metallraami. Ruumilise jäikuse ja stabiilsuse tagavad vertikaalsed ja horisontaalsed ühendused. Vundamendid on võetud monoliitsest raudbetoonplaadist paksusega 200 mm, betoon B15, W6, F75. Vundamendi alla on ette nähtud 100 mm paksune betooni ettevalmistus. Projekteerimise osas korstnaid ei arvestatud. Torude vundamendid on betoonist B25, W6, F75 sammaskujulised, mis on ette nähtud tellija poolt määratud koormustele. Suhteline tase 0,000 vastab absoluutsele tasemele 18.25. Vastavalt insenergeoloogiliste uuringute aruandele on vundamendi aluseks kerged, aleursed, raudsed, pooltahked liivsavi, mille E=120 kg/cm2, φ=22°. Vundamendimuldade arvestuslik takistus ei ole väiksem kui R=1,63 kg/cm2. Surve maapinnale ei ületa p=0,42 kg/cm2. Maa-aluste konstruktsioonide betooni kaitsmiseks on betooni veekindluse mark W6 sulfaadikindlal betoonil, betooni pinda kaitstakse kahekordse bituumeniga katmisega. Hoone eeldatav keskmine vajuvus ei ületa 0,6 cm.Tagatud on torude stabiilsus.

Inseneriseadmed, inseneri tugivõrgud, inseneritegevused

Linnaosa soojuse tarbimissüsteemide soojusega varustamiseks projekteeriti plokkmoodulitega automatiseeritud gaasiküttel eraldiseisev katlamaja. Plahvatusohu ja tulepüsivuse astme poolest kuulub katlaruum kategooriatesse “G” ja “II”. Katlamaja installeeritud võimsus on 6000 kW. Kergesti eemaldatavate konstruktsioonidena on ette nähtud osa kergesti eemaldatavast katusest pindalaga 0,03 m2 arvestusega 1 m3 63,24 m2 katlaruumi mahu kohta. Soojustarbijad kuuluvad soojusvarustuskindluse poolest teise kategooriasse. Katlaruum on varustatud kahe TT100 tüüpi soojaveeboileriga küttevõimsusega 3000 kW kumbki, Oilon tüüpi gaasipõletitega. Sooja veevarustuse arvestuslik soojuskoormus, arvestades kadusid võrkudes ja katlamaja enda vajadusi, on 4527,5 kW, sh: kütteks – 3554,2 kW; sooja veevarustuse jaoks keskmine - 779,2 kW; soojusvõrkude kadude eest - 170,8 kW; katlaruumi omavajadused - 23,3 kW. Peamine kütuseliik on maagaas QpН=33520 kJ/m3 (8000 kcal/m3). Katlaruum töötab aastaringselt. Jahutusvedeliku transportimiseks kütte- ja soojaveesüsteemidesse mõeldud küttevõrkude ühendusskeem on sõltumatu. Sõltuvalt välisõhu temperatuurist on ette nähtud jahutusvedeliku temperatuuri reguleerimine. Katla töö reguleerimine ja jahutusvedeliku vajalike parameetrite hooldus on tagatud katlaruumi automaatikaga. Katlaruum töötab automaatselt, ilma hoolduspersonali pideva kohalolekuta. Vee temperatuur boileri väljalaskeava juures on 110°C. Katlaruumist väljapääsu juures on jahutusvedelikuks vesi, mille temperatuur on -95°C (küttesüsteemides) ja 65°C (sooja veesüsteemides). Vee temperatuuri hoidmiseks boileri ees (70°C) on paigaldatud kolmekäiguline ventiil. Küttesüsteemi vee temperatuuripaisumise kompenseerimiseks paigaldatakse iga katlaüksuse jaoks paisupaagid V = 600 l. Katlaruumi paigaldatakse abiseadmed: katla kontuuripumbad IL150/200-7,5/4 ja IP-E80/115-2,2/2; võrgu küttekontuuri pumbad - ВL 80/150-15/2; sooja vee ahela võrgupumbad - MHI802; soojusvahetid plaatküttesüsteemid M15-MFM; plaatsoojusvahetid kuuma veevarustussüsteemidele M6FG; paigaldus veepehmendamiseks TEKNA APG 603. Soojusenergia tarbimise fikseerimiseks on võimalik paigaldada mõõteseade PREM 150 voolumõõturi baasil. Põlemisproduktide eemaldamiseks projekteeriti üksikud metallist suitsulõõrid ja korstnad kõrgusega 22 m ja läbimõõduga 550 mm. Pakutakse soojustorude, gaasikanalite ja seadmete soojusisolatsiooni. Katlaruumi seadmete gaasivarustuseks on vastavalt tehnilistele kirjeldustele ette nähtud 80 mm läbimõõduga terasest kesksurvega gaasitoru paigaldamine piki fassaadi rajatud terasest maapealsest kesksurvegaasitorust. katlaruumist ja lingitud projektdokumentatsiooniga. Gaasi rõhk katlaruumi sisselaskeava juures on 0,2 MPa. Gaasi koguse kaubanduslikuks arvestuseks on paigaldatud gaasiarvesti STG-80-250. Maksimaalne gaasikulu – 700,96 m3/h. Gaasijuhtme katlaruumi sissepääsu juures on järjestikku paigaldatud: termiline sulgeventiil KTZ 001-80, solenoidventiil VN3N; gaasifilter FN3-1. Varukütust ei pakuta. Disainlahendused näevad ette katlaruumi käitamise võimaluse vedelkütusel. Soojustarbimise süsteemide soojuskoormus DHWmax juures on 5666 kW. Jahutusvedelikuks on vesi, mille Т1/Т2 = 95/70°С, Т3=65°С. Arvutusrõhk ühenduspunktis: P1-P2=1,5 kgf/cm2, P2=2,7 kgf/cm2, P3=3,77 kgf/cm2. Ühenduspunktiks on katlaruumi kollektor. Soojusvarustusskeem on neljatoruline. Soojusvõrgu rajamine – maa-alune ja maapealne piki hoonete tehnilist maa-alust. Küttevõrgu paigaldamiseks on ette nähtud PPU-isolatsioonis kaugjuhtimissüsteemiga (RDC) kasutada elektrikeevitatud terastorusid vastavalt standardile GOST 10704-91, kuumaveetorustike paigaldamiseks - polüpropüleenist PPR torustikke. Termiliste pikenemiste kompenseerimine on lahendatud pöördenurkade tõttu. Küttesüsteemide ja soojaveevarustussüsteemide ühendusskeem on sõltuv. Soojusenergia vastuvõtmiseks, jahutusvedeliku parameetrite reguleerimiseks ja tarbijate soojuse tarnimiseks on iga hoone varustatud individuaalsete automaatsete seadmetega küttepunktidega, sulgemis- ja juhtimis- ja kaitseventiilide komplektiga ning soojusenergia mõõtesõlmedega. Käitise tarbijate veevarustus (veevärk) ja reovee ärajuhtimine tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehniliste tingimuste kohaselt. Veevarustus (veevarustus) toimub veevarustusvõrkudest D=225 mm läbi kahe polüetüleentorust sisendi vastavalt standardile GOST 18599-01 D=110 mm. Sisenditele on ette nähtud veemõõdusõlmede paigaldus. Garanteeritud rõhk liitumispunktis on 25,0 m veesammas. Eeldatav külma vee tarbimine on 143,69 m³/ööpäevas. Integreeritud veevarustussüsteemi nõutav rõhk on 22,0 m veesammast. Joogiveevarustussüsteemi paigaldamiseks valiti PVC veetorud. Väline tulekustutus on ette nähtud tuletõrjehüdrantidest D=125 mm, paigaldatud veevarustusvõrkudele. Veekulu välistule kustutamiseks on 10,0 l/s. Tänava üldkanalisatsioonivõrgu lähimasse kontrollkaevu on ette nähtud olmereovee ärajuhtimine mahus 12,30 m³/ööpäevas ja perioodiline ärajuhtimine 11,47 m³/ööpäevas (üks kord aastas). Sademevee ärajuhtimine vooluhulgaga 0,79 l/s tagatakse väliskanalisatsiooni kaudu maastikule ning seejärel tänava üldkanalisatsioonivõrgu sademeveekaevu. Hoonele projekteeriti olmekanalisatsioonisüsteemid (katelseadmete suhteliselt puhta reovee ärajuhtimiseks) ja väliskanalisatsioonid. Kodumaise kanalisatsiooni paigaldamiseks valiti malmist kanalisatsioonitorud. Katlaruumi elektripaigaldiste elektrivõrkudega tehnoloogilise ühendamise tehniliste tingimuste kohaselt on katlaruumi kaks iseseisvat üksteisest üleliigset toiteallikat 1 kV PS2/10 kV 220. ja 10. sektsioon. Liitumispunkt on paigaldatud ASU-0,4 kV katlaruumi. Katlaruumi toiteallikaks on kaks vastastikku üleliigset 0,4 kV kaabelliini. Projektdokumentatsioon näeb ette sertifitseeritud, masstoodanguna valminud täieliku tehasevalmidusega plokkatlaruumi “Signal 6000” paigalduse. Peamised elektrienergia tarbijad katlaruumis on: võrgupumbad, katlakontuuri retsirkulatsioonipumbad, katlaagregaatide põletiventilaatorid ja kütusepumbad, külmavee võimenduspumbad, juhtimissüsteem. Elektrivarustuse töökindluse poolest kuulub katlamaja elektrivastuvõtjate kompleks teise kategooriasse; tulekahju, valvesignalisatsioon, gaasianalüsaator, katlaruumi kontroll- ja dispetšersüsteem - esimeses kategoorias. Toite taastamine katlaruumi toitekatkestuse korral ühest allikast: 1. ja 2. kategooria toitevastuvõtjatele, automaatne, katlaruumi seadme AVR ASU-0,4 kV toimel. Projekteerimisdokumentatsioonis vastu võetud toiteskeem vastab projekteeritud rajatise tarbijate elektrivarustuse töökindluse nõuetele. Katlaruumi arvestuslik elektrikoormus on 61,6 kVA. Turvasüsteemi võttis TN-CS kasutusele katlaruumi sissepääsu juures oleva seadmega nulljuhtme ja peamise potentsiaaliühtlussüsteemi maandamiseks. Pealülitina kasutatakse PE VRU-0,4 kV siini. Maanduselektroodina kasutatakse looduslikke maandusjuhte (katlamaja korstnate raudbetoonvundamente) ja kunstlikku maandusjuhet, mis on kombineeritud üheks seadmeks. Terasest piksevarras paigaldatakse korstnatele ja ühendatakse läbi korstnate terasraami maanduselektroodiga. Vastavalt sideteenuse osutamise lepingule on katlaruum ühendatud olemasoleva linna telefonivõrguga. Ühenduspunkt paigaldatakse katlaruumi sissetulevale ristühendusele. Sidevõrkude kaudu on katlaruum ühendatud ühtsesse dispetšersüsteemi. Peamine sidekanal on juhtmega, varukanal on raadiokanal (GSM/GPRS-modem); süsteem valib automaatselt sidekanali, mille prioriteet on traadiga Interneti suhtes. Hädaolukorra ja tehnoloogilised (sh raamatupidamise ja teabe) signaalid edastatakse automaatselt juhtimiskeskusesse. Hädasignaali saamisel saadab dispetšer telefoni teel signaali saatnud katlaruumile lähima töögrupi. Dispetšerkeskus ja valvegrupid töötavad ööpäevaringselt. Dispetšersüsteemi edastatud signaalide loend: hädaolukord: metaangaasi saastumise 1. ja 2. künnis, vingugaasiga saastumise 1. ja 2. künnis, gaasianalüsaatori rike, tulekahju katlaruumis, lubamatu sisenemine katlaruumi, minimaalne külma vee rõhk, minimaalne gaasirõhk gaasi sisselaskeavas katlaruum, gaasi sulgeventiil on suletud, katla ahela pumba rike, voolu puudumine välisvõrgust, kõigi pumpade rike; tehnoloogiline: temperatuur ja rõhk küttevõrgu edasi- ja tagasivoolutorustikus, temperatuur ja rõhk katlakontuuris, sooja veevarustuse temperatuur ja rõhk edasi- ja tagasivoolutorustikus; mõõtmine: gaasi tarbimine, külma vee tarbimine, soojuse tootmine kütteringis; infosignaalid: signaal kütteringi mittestandardse täiendamise kohta, lubatud ja lubamatu sisenemine katlaruumi.